Domanda | Risposta | |||
---|---|---|---|---|
Piirlinn, kus kohtuvad erinevad kultuurid ja rahvused.
|
||||
Narva jõe ääres asub hermaani kindlus.
|
||||
Jõe teisel kaldal asub Vene linn Ivangorod.
|
||||
Narva keskaegne vanalinn pommitati sõja ajal puruks.
|
||||
Nüüd on linna sümboliks Tartu ülikooli Narva kolledži uus unikaalne hoone.
|
||||
Esimese Eesti Vabariigi ajal oli Eesti-Vene piir umbes 10 km Narvast idas.
|
||||
Linna elanikest on eestlasi 4%.
|
||||
Narvast 12 km põhjas asub Eesti üks ilusamaid kuurorte - Narva-Jõesuu.
|
||||
Siin on Eesti kõige pikem liivarand.
|
||||
Eesti suvepealinn.
|
||||
Siin on ilus liivarand, romantilised pargialleed, rannapromenaad oma teater ja modernne kontserdimaja.
|
||||
Suvel on palju tänavakokvikkuid, kus saab kuulata muusikat, vaadata inimesi ja kohtuda sõpradega.
|
||||
Rahvusvaheline kuurort - siin on puhkajaid kogu Euroopast.
|
||||
Kuurortlinnaks sai juba aastal 1838.
|
||||
Juba keskajal oli hansalinn Pärnu tähtis sadam.
|
||||
Narva kindluses asub muuseum.
|
||||
Pärnus on ilus rand.
|
||||
Sai linnaõigused aastal 1283.
|
||||
Asub kauni Viljandi järve ääres.
|
||||
Kultuurilinn, kus asuvad Tartu ülikooli Viljandi kuluurikolledž ja teater Ugala.
|
||||
Juulis toimub siin rahvusvaheline folkloorifestival Viljandi Folk, millest võtavad osa ansamblid ja muusikud kogu maailmast - Aafrikast Lõuna-Ameerikani.
|
||||
Viljandi on ajaloolise Mulgimaa keskus.
|
||||
Viljandis on lossimäed ja rippsild.
|
||||
Sai linnaõigused aastal 1279.
|
||||
Asub Haapsalu lahe ääres.
|
||||
Linna keskel on keskaegne piiskopilinnus.
|
||||
Haapsali on romantiline kuurortlinn kitsaste tänavate ja vanade puumajadega.
|
||||
Esimene kuurort ehitati siia aastal 1825.
|
||||
Vanas renoveeritud raudteejaamas asub Eesti raudteemuuseum.
|
||||
Haapsalust on pärit kuulus Rootsi kunstnik Ilon Wikland - Astrid Lindgreni raamatute illustreerija.
|
||||
Late kunstimajas on Iloni Imedemaa, kus asuvad kunstniku raamatuillustratsioonide originaalid.
|
||||
Vana raudteejaam elab uut elu.
|
||||
Eesti kõige suurem saar.
|
||||
Saaremaa sümbolid on kiviaiad, kadakad, tuulikud, dolomiit, suitsukala ja koduõlu.
|
||||
Saaremaa pealinn Kuressaare oli kuulus kuurortlinn juba 19. sajandil.
|
||||
Siin asub mere ääres keskaegne Kuressaare loss.
|
||||
Saaremaal on Kaali meteoriidikraater ehk Kaali järv ning Angla tuulikud.
|
||||
Suvised kultuurifestivalid on Saaremaa ooperipäevad, Kuressaare merepäevad, lossipäev ja kammermuusikapäevad.
|
||||
Hiumaa on suuruselt teine saar.
|
||||
Siin on pikad liivarannad, rahulikud külakesed, suured metsad ja valged majakad.
|
||||
Kõpu tuletorn on üks vanemaid maailmas (ehitatud 16. sajandil).
|
||||
Hiidlased on tuntud naljamehed, nende huumor on kuulus ka mere taga.
|
||||
Hiiumaale saab praamiga Rohuküla sadamast, sõiduaeg 1,5 tundi.
|
||||
Talvel võib aga ka autoga üle jää sõita.
|
||||
Kihnu naine mootorrattaga.
|
||||
Romantiline saar mandri ja Saaremaa vahel.
|
||||
Muhust viib Saaremaale üle mere ehitatud tamm.
|
||||
Siin on unikaalne Koguva muuseum-küla.
|
||||
Muhulased on kuulsad käsitöömeistrid.
|
||||
Neil on väga värvilised rahvarided - mehel must-oranž vest, naisel kollane või oranž seelik.
|
||||
Muhu kirik on üle 700 aasta vana.
|
||||
Siia saab praamiga Virtsu sadamast.
|
||||
Kihnu on 7 km pikk, 3,3 lai ja siin on neli küla.
|
||||
Naised kannavad siin iga päev rahvriideid ja sõidavad ringi mootorrattaga.
|
||||
Kihnu naised on ka kuulsad lauljad ja tantsijad.
|
||||
Kihnu pulm on aastat 2003 UNESCO kultuuripärandi nimekirjas.
|
||||
Vanas koolimajas asub Kihnu muuseum.
|
||||
Varem elasid siin rootslased, praegugi on külanimed rootsikeelsed.
|
||||
Saarel on vana surnuaed ja mitusada aastat vanad rõngasristid.
|
||||
Eriti tore on saarel käia jalgsi või sõita rattaga.
|
||||
Enne sõda elas siin 2500 inimest.
|
||||
Vormsile saab praamiga Rohuküla sadamast, sõiduaeg 45 minutit.
|
||||
Ruhnu on Lätile lähemal kui Eestile.
|
||||
Ka siin elasid varem rootslased, kes aastal 1944 Rootsi läksid.
|
||||
Saarel on unikaalne puukirik, mille ehitusaeg on 17. sajand.
|
||||
Ruhnus on kaunis valge liivaga rand ja ilusad metsad.
|
||||
Saarele saab sõita lennuki või laevaga.
|
||||
Enne sõda elas siin umbes 300 inimest.
|
||||
No küll oled sa ikka tubli!
|
||||
10 õppetükki on juba läbi!
|
||||
Sa oled tõesti palju õppinud!
|
||||
Nüüd oskad sa vist eesti keelt juba päris hästi.
|
||||
Sa said teada, et Eestis on neli aastaaega.
|
||||
Sa oskad rääkida kevadest, suvest, sügisest ja talvest.
|
||||
Igas aastaajas on ju midagi ilusat.
|
||||
Ära arva, et Eestis on ainult kaks aastaaega: üheksa kuud talve ja kolm kuud midagi muud.
|
||||
Sulle meeldib oma puhkuseplaanidest ja reisidest rääkida.
|
||||
Sa võid nüüd ka oma perekonda eesti keeles tutvustada.
|
||||
Samuti võid võid sa nüüd tööintervjuule minna ja interjueerijaga eesti keeles rääkida.
|
||||
Sa oskad öelda, mis haridus sul on, millises koolis sa õppisid ja kus sa varem töötasid.
|
||||
Eks ole tore ka hommikul köögis eesti keelt praktiseerida.
|
||||
Nii hea on öelda: "Ma tahan veel mahla" või "Oi, kui head pannkoogid sa tegid!"
|
||||
Sa oskad rääkida oma vabast ajast ja ka sellest, mis sporti sa teed.
|
||||
Sport on väga tähtis, see annab palju energiat ja jõudu.
|
||||
Numbrid on sulle muidugi veel suur probleem, aga ära muretse, need on kõigile rasked.
|
||||
Nii et neid me harjutame kogu aeg.
|
||||
Aga oma sünipäeva ja sünniaastat pead sa küll eesti keeles oskama öelda!
|
||||
Ja nüüd ma soovin sulle jälle: "Palju õnne!"
|
||||
Sa küsid, miks.
|
||||
Sest sa oled selgeks õppinud juba kõik 14 eesti keele käänet.
|
||||
Tõesti, tõesti, nii see on!
|
||||
Ja ei võtnudki mitu aastat aega!
|
||||
Lähen koos sõbraga.
|
||||
Sõidan praamiga.
|
||||
Joon kohvi ilma suhkruta.
|
||||
Töötan hambaarstina.
|
||||
Loeng on kella kaheni.
|
||||
Läksime jõeni.
|
||||
Tahtsin saada kokaks.
|
||||
Olen pärit Hiiumaalt.
|
||||
Küsi õpetajalt!
|
||||
Siin on alati nii head saiad.
|
||||
Kes seal laua all istub?
|
||||
Maja ees seisab punane auto.
|
||||
Meil pole enam aega.
|
||||
Helista mulle enne lõunat.
|
||||
Ma joon teed ilma suhkruta.
|
||||
Mina tulen kindlasti
|
||||
Kauplus on juba kinni.
|
||||
Kogu pere teeb sporti.
|
||||
Need on ilusad kingad, kuid liiga väikesed.
|
||||
Ma eil ole kunagi Hiinas käinud.
|
||||
Poes on kuni kaheni lõuna.
|
||||
Loeme kõik koos!
|
||||
Tehke palun uks lahti!
|
||||
Siin on liiga külm.
|
||||
Kell on viis minutit kuus läbi.
|
||||
Nad elavad Frankfurdi lähedal.
|
||||
Ma ei kuulnud mitte midagi.
|
||||
Mõnikord käin ma trennis ka.
|
||||
Tulin koju ning läksin magama.
|
||||
Olgu, näeme homme.
|
||||
Kohtume siis pärast tööd.
|
||||
Kui sageli/tihti sa Tartus käid?
|
||||
Ma jäin hiljaks, sest buss ei tulnud.
|
||||
Ilm oli halb, seepärast jäin koju.
|
||||
Lossi taga on ilus aed.
|
||||
Söök on juba valmis.
|
||||
Mul on veel natuke aega vaja.
|
||||
Kus te olete varem töötanud?
|
||||
Õnneks ei jäänud me hilajks.
|
||||
Ülidselt mulle see töö.
|
||||
Keda te siin ootate?
|
||||
Mida sa pühapäeval teed?
|
||||
Mitmes täna on?
|
||||
Mitmes lehekülg see on?
|
||||
Mitu korda oled sa Londonis käinud?
|
||||
Kui kaua see buss sinna sõidab?
|
||||
Kellena su vend töötab?
|
||||
Kelleks sa kutsekoolid õppisid?
|
||||
Kelleks sa tahad saada?
|
||||
Missugune ilm homme tuleb?
|
||||
Mis raamatut sa loed?
|
||||
Kas sa oled seda artiklit lugenud?
|
||||
Kas Tallinnast saab Pariisi lennata?
|
||||
Linnud lendasid lõunamaale.
|
||||
Mulle meeldib talvel puhata.
|
||||
Pere puhkas lõunas.
|
||||
Ta tahab ka meiega koos kinno tulla.
|
||||
Ma ei tahtnud sulle õelda.
|
||||
Kuhu sa tahad minna?
|
||||
Ta läks juba koju.
|
||||
Ma tahtsin lihtsalt kodus olla.
|
||||
Mul ei olnud üldse raha.
|
||||
Talv tuli juba novembris.
|
||||
Ma ei saa varem tulla.
|
||||
Kuhu sa minu asjad panid?
|
||||
Ta paned kiiresti riidesse.
|
||||
Me peame veel õppima.
|
||||
Ta pidi kohe koju minema.
|
||||
Kas sa näed seda kollast lindu?
|
||||
Ma ei näinud mitte midagi.
|
||||
Mida sulle vabal ajal teha meeldib?
|
||||
Ma ei teinud mitte midagi.
|
||||
Kas sa said aru, mida nad rääkisid?
|
||||
Ma ei saanud midagi aru.
|
||||
Me jäime kooli hiljaks.
|
||||
Ärge jääge tööle hiljaks!
|
||||
Õhtul meeldib mulle teed juua.
|
||||
Hommikul me jõime mahla.
|
||||
Mida sa süüa tahad?
|
||||
Hommikul ma ei söönud midagi.
|
||||
Kas vihma juba sajab?
|
||||
Eile sadas terve päev.
|
||||
Plaanid nädalavahetuseks
|
||||
Mis sa nädalavahetusel teed?
|
||||
Mu sõbral on sünnipäev.
|
||||
Missugusel sõbral?
|
||||
Minu töökaaslasel Matil.
|
||||
Millal see sünnipäev on?
|
||||
Laupäeva õhtul kell kaheksa.
|
||||
Ja kus?
|
||||
Mati suvilas.
|
||||
Tore, siis saame pühapäeval maale minna.
|
||||
Teeme nii, pühapäeval läheme suvilasse.
|
||||
Mis meil nädalavahetusel plaanis on?
|
||||
Lähme laupäeval Piritale jalutama ja pühapäeval teatrisse!
|
||||
See on küll hea mõte, aga minu emal on laupäeval sünnipäev.
|
||||
Siis peame küll tema sünnipäevale minema.
|
||||
Aga mis me talle kingime?
|
||||
Võime kinkida kokaraamatu ja lilled.
|
||||
Missugused lilled su emale meeldivad?
|
||||
Talle meeldivad punased roosid.
|
||||
Kus sa käisid?
|
||||
Kuhu sa lähed?
|
||||
Ma käisin maal.
|
||||
Ma käisin suvilas.
|
||||
Ma käisin peol.
|
||||
Ma käisin rattaga sõitmas.
|
||||
Ma käisin uisutamas.
|
||||
Ma käisin pargis jooksmas.
|
||||
Ma käisin sõbral külas.
|
||||
Ma käisin mere ääres.
|
||||
Ma lähen maale.
|
||||
Ma lähen suvilasse.
|
||||
Ma lähen peole.
|
||||
Ma lähen rattaga sõitma.
|
||||
Ma lähen uisutama.
|
||||
Ma lähen parki jooksma.
|
||||
Ma lähen sõbrale külla.
|
||||
Ma lähen mere äärde.
|
||||
Kas sa viid homme mu ämma suvilasse?
|
||||
Siin on 30, võta ja vii.
|
||||
Aga tagasi?
|
||||
Tagasi pole vaja!
|
||||
Mees tuleb pärast puhkust tööle ja räägib.
|
||||
Keda või mida mees tagasi ei taha?
|
||||
Ta ei tea, kui tore puhkus mul oli!
|
||||
Kas käisid mere ääres, ujusid ja päevitasid?
|
||||
Ei, mere äärde sõitisid naine ja lapsed.
|
||||
Mina puhkasin kodus.
|
||||
Arva, kuidas mees kodus puhkas.
|
||||
Otsime koos abikaasaga tööd Soomes.
|
||||
Abikaasa soovib tööd koristajana, oskab aknaid pesta ja võib ka aednikuna töötada.
|
||||
Mina olen transporditöötaja, töötanud autojuhina 11 aastat ja bussijuhina 10 aastat.
|
||||
Võin töötada ka autopesulas.
|
||||
Soome keele oskus väike, vene keel hea.
|
||||
Meil on oma auto.
|
||||
Oleme sõbralikud inimesed.
|
||||
Kõik pakkumised on oodatud!
|
||||
Pakume ehitus- ja remonditööd.
|
||||
Töö kvaliteetne, hind hea, töömehed tõelised meistrid.
|
||||
Meie materjalid ja transport.
|
||||
Tähtajad lühikesed: kerge suvila 1 kuu, maja 6 kuud, korteri remont 2 nädalat.
|
||||
Hoian teie lapsi Tartus Maarjamõisas.
|
||||
Haridus: kõrgem, pensionil algkassiõpetaja.
|
||||
Energiline, sportlik, sõbralik.
|
||||
Sobivad ka nävadalvahetused.
|
||||
Lapsed armastavad mind.
|
||||
Mul on oma aed, kus lapsed õpivad aiatööd.
|
||||
Meeldib nendega väljas jalutada.
|
||||
Põllumees töötab maal.
|
||||
Ta töötab tavaliselt väljas.
|
||||
Põllumehe töö on raske.
|
||||
Ta töötab, kui päike paistab, ja ka siis, kui vihma sajab.
|
||||
Aga põllumehe elu on tore ka, sest ta kohtub alati kevade, suve, sügise ja talvega.
|
||||
Põllumehel on 60 lehma.
|
||||
Lehmad annavad piima.
|
||||
Põllumehel on oma piimaauto.
|
||||
Sellega ta viib piima linna.
|
||||
Linnas ta müüb piima ära.
|
||||
Nii ta saab raha, et osta sööki lehmadele.
|
||||
Põllumehe töö on raske, aga vajalik meile kõigile.
|
||||
Ettekandja töötab kohvikus.
|
||||
Ta peab alati olema sõbralik.
|
||||
Kui inimesed tulevad kohvikusse tahavad nad juua kohvi ja süüa salatit, kooki või pirukat.
|
||||
Ettekandja annab neile menüü.
|
||||
Inimesed loevad, millised salatid, pirukad ja koogid menüüs o
|
||||
Mõnikord inimesed küsivad, mis on ettekandja lemmikkoogid.
|
||||
Ettekandja ütleb, kui palju tellimus kokku maksab, ja võtab kliendilt raha.
|
||||
Ettekandja töö algab hommikul ja lõpeb õhtul.
|
||||
Kui tal on vabad päevad, ei lähe ta kunagi kohvikusse.
|
||||
Bussijuhi töö on huvitav.
|
||||
Ta näeb iga päev, kuidas, inimesed sõidavad siia ja sinna.
|
||||
Ta näeb ka, milline on linn hommikul, kui päike tõuseb, ja milline õhtul, kui läheb pimedaks.
|
||||
Mõnikord on bussijuhil stress.
|
||||
See on siis, kui reisijad ei ole sõbralikud.
|
||||
Bussijuhi töös on raske ka see, et ta peab hommikul väga vara üles tõusma.
|
||||
Tihti kell viis või pool kuus hommikul.
|
||||
Aga kui töö algab vara, see ka lõpeb vara.
|
||||
Nii et mõnel päeval bussijuht on vaba juba pärast lõunast ja võib teha, mida ta tahab.
|
||||
Mis elukutsed need on?
|
||||
Kes õpetab lapsi?
|
||||
Kes sõidab autoga?
|
||||
Kes ehitab maja?
|
||||
Kes kirjutab artiklit?
|
||||
Kes teeb restoranis süüa?
|
||||
Kes kirjutab raamatut?
|
||||
Kes töötab aias iga päev?
|
||||
Kes mängib pargis lastega?
|
||||
Kes paneb ajalehed postkasti?
|
||||
Kes oskab hästi võõrkeeli?
|
||||
Kes annab kliendlie menüü?
|
||||
Kes istub iga päev arvuti taga?
|